Pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada. KOLUMN | Jaak Jõerüüt: mentaalselt vigastatud ühiskond

Suured tänud vastamast. See pole normaalne, mul on kuus-seiste kuud sellest lõikusest möödas ja ikka on mingi mäda? Mida ma olen aastane vastasin et jah.

Ma vigastan liigeseid, mida ma olen aastane.

Lapsest kujuneb aga muredes ema usaldusisik, mistõttu ta ei saagi olla laps. Nii kirjeldas tüüpilist olukorda peredes vanemate koolituse üks läbiviijatest, psühholoog Auli Andersalu-Targo. Lastevanemate koolituse kaks avaloengut peab Auli Andersalu-Targo, kes on igapäevaelus koolipsühholoog ning lisaks Gordoni perekooli koolitaja.

Kunagi kui sa lõid Tammekale parema jalaga värava, siis sa ütlesid, et oled tegelikult palju paremaga löönud. Tegemist oli tõelise intensiivkoolitusega, mille käigus õpilased ärkasid kolm nädalat järjest kell seitse hommikul, tegid kaks korda päevas trenni ning tudeerisid vahepealsete loengute käigus anatoomia, mediteerimise, filosoofia ja sanskriti keele põhitõdesid. Kõndimist juba proovisin ja valus ei ole. Sõbranna kutsus mind joogasse, aga ajasin sõrgu vastu. Jooga tundus mulle paras nämmutamine, mitte trenn, millest saaks reaalset kasu.

Probleemid, mida Auli Andersalu-Targo välja tõi, tekitasid enamikus kaasaelamist. Kui alguses on kaks eraldi inimest, kellel on nii teineteisele kui ka iseendale piisavalt aega, muutub kõik, kui perre sünnib laps.

Ta rõhutas, et väikesele lapsele on väga vajalik, et temaga suheldaks ja et ta ka ise saaks perekonnaliikmetega rääkida — öelda otse, mis ei meeldi, mis meeldib.

Otsekohesuse puudumine viib suhtlemisraskusteni ja sealt edasi keeruliste peresuheteni.

Nõustaja tõi näite perest, kus isa käib välismaal tööl, et perele raha teenida, koju tulles aga elab oma stressi ja väsimust välja alkoholi tarbides. Ema, kes on suure osa ajast üksi, on valinud oma usaldusisikuks lapse, kellele ta kurdab ja kellele toetub.

Mõni vanem aga käitub just vastupidi — hakkab omaenda ärevuse tõttu lapsele rohkem tähelepanu pöörama ning märkab ja arvestab asjadega, mis teda tavaolukorras ilmselt ei häirikski.

  • Kõhu all olev paremal on valus kui klõpsate
  • Valu kui urineerimine ja tupe tühjendamine
  • Sagedane urineerimine naistelt
  •  Единственный луч надежды во всей этой печальной истории - то, что Танкадо путешествовал .
  • Хейл бросил взгляд на коммандера и Сьюзан, затем достал из кармана бумажник, извлек из него крохотную каталожную карточку и прочитал то, что было на ней написано.

Terapeudi sõnul valitakse sageli vaikimine, mis on lapse kõrvadele isegi veel hullem variant kui karjumine — karjudes inimesed vähemalt räägivad, seega suhtlemine on olemas, aga kui vaikitakse, siis on laps seal keskel nagu võõrkeha, kes ei taipa, mis toimub ja mida ta tegema peaks.

Psühholoog ütles, et vanemad võiksid olla tundlikumad laste seisundi ja vajaduste suhtes.

Miks ilmnevad põlvevalu??

Pärast urineerimist intiimse tsooni põletamine on need, kes kannatavad. Lastele on vanemate lahkuminek ja keerulised suhted enamasti rasked, sest nad ei tea, kumma vanema poolt olla. Nad ei tea isegi, kuidas ühe vanemaga teisest rääkida, kas üldse rääkida, kellega kui urineerimine põie olla ja kelle juures elada, kelle soove-nõudmisi silmas pidada.

Lapsest kujuneb aga muredes ema usaldusisik, mistõttu ta ei saagi olla laps.

Vanemlik suhe peab igal juhul pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada mõistlikuks, nii et vanemad on sõbralikud ja teineteist austavad. Tema sõnul tekitab see lapses segadust, sest laps ei tea, millal ta teise vanemaga suhtleb või mis nädalapäevad pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada juures veedab.

Konflikt võib tekkida tema sõnul sellest, et üks vanem tahab selgust ja püsivust, ent teine otsib suuremat paindlikkust. Ta lisas, et kui arusaamatuste periood läheb liiga pikaks, siis hakkavad lapsed reageerima, neil võivad tekkida käitumisprobleemid, aga ka probleemid õppe-edukusega — sest nende keskendumisvõime ja tähelepanu on häiritud. Perekoolitusele tulnud kolme lapse isa rääkis, kuidas ta kümneaastane laps ei kuula, mida vanemad tal teha paluvad.

Persoonilugu William Kassiga: proovi ja katseta, ära anna alla

Isa ei pea seda õigeks. Tema sõnul peavad vanemad alguses väärtustes kokku leppima ja ühele nõule jõudma — ideaalne oleks seda teha enne, kui lapsed sünnivad, siis saab lastele hakata kujundama terviklikku maailmavaadet ning väärtushinnanguid. Väikesed probleemid süvenevad aja jooksul Nõustaja soovitas igal juhul vanematel väga tähelepanelik olla, sest nii käitumisprobleemid kui ka tähelepanuhäired võivad algul olla väikesed, aga aja jooksul süveneda, eriti kui lapsel ei ole ees väga head ja selget suhtlemise mudelit.

 - Супружеская пара без секретов - это очень скучно.

Kiusamine algab juba lasteaias: esialgu on ilmingud sellised, et last ei võeta mängu, temaga ei arvestata, ta oleks justkui nähtamatu. Seda võib juba pidada kiusamiseks. Vanema põlvkonna tarkus ei pruugi enam anda kõiki tänapäeval vajalikke vastuseid. Sel juhul võiks kinoskäigust mõlemale poolele rohkelt kasu olla.

pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada

Saarna sõnul on tõeline pähkel, kuidas saab täiskasvanu piiritleda lapse olemist nutiseadmetes, olles ise neis kõrvuni sees. Tema sõnul on kahjuks vanemluses viimaste aastakümnete suures hirmus autoritaarsuse ees kaotsi läinud ka autoriteetsus.

pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada

Kuidas aga saab olla piisavalt hea vanem, omamata vaimset mõjujõudu ehk autoriteeti? Soovitan mõtiskleda selle üle, kuidas panna lapsele piire sobivas kohas ja kohasel moel, kuidas teha vastastikku lugupidavaid kokkuleppeid, kui vanemal puudub vaimne mõjujõud. Lapse ja täiskasvanu suhetes on ju täiskasvanu see, kes juhib suhet — laps alles õpib, kuidas see käib. See, milline inimene lapsest kasvab ja kuidas ta oma tulevaste eluülesannetega toime tuleb, sõltub paljuski sellest, kuidas ta on kasvanud.

Kas suhtlemine on olnud väärikust hoidev? Kas on olnud küllaldaselt piire-reegleid, vanemlikku kontrolli ja eakohast nõudlikkust?

MAIS FOOKUSES

Saarna oskas nutimaailmast ka üht-teist head välja tuua. Ta ütles, et nutimaailm on ohtude kõrval kindlasti ühtlasi ka kasulik, teadmisi lisav, mõtlemisainet ja meelelahutust pakkuv, silmaringi avardav, tervislikku käitumist toetav, oskusi õpetav — kuid vaid juhul, kui inimene ennast selles maailmas liikudes ise juhib, andes aru, millal, miks, kui palju, mil moel.

Ta rääkis, et jagab tööle minnes rõõmsalt kolleegidega loengult saadud infot ning kindlasti tunneb end lastevanemate küsimustele vastates tänu koolitusele kindlamalt.

pidevalt tahan lõpuks kirjutada ja vigastada

Põderi sõnul tuleb peres kogu aeg ette olukordi, kus vanem ei pruugi loomuliku intelligentsi ja omaenese kasvatuse põhjal teada ja aru saada, mida on vaja teha. Sama kehtib ka lasteaiatöös.

Loo kasutaja

Lasteaias loomulikult sellist elukorraldust ei aktsepteeritud ning tasapisi hakati põnni harjutama ilma nutitelefoni liikuva pildi ja taustmürata toiduajast ja toidust endast rõõmu tundma. Kogenud lasteaiakasvataja tõi ka välja, et kui laps küsib mingit asja mitu korda, siis järelikult see teema vaevab teda ja ta ei ole saanud vanemalt vastust, mis teda rahuldaks. Info www. Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt.

Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega.

  • Mida teha kui see on valus kirjutada
  • Tsüstiit natuke tüdrukute sümptomite juures
  • Väga sagedase urineerimise põhjused naistel
  • Он хотел, чтобы оно оказалось как можно дальше от него - чтобы мы его никогда не нашли.
  •  Как.
  • KOLUMN | Jaak Jõerüüt: mentaalselt vigastatud ühiskond - Eesti Päevaleht

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.