Sageli kirjutas ja haiget naist,

Judith von Alkens toob esile, et Luise Charlotte on kõik need ülesanded edukalt täitnud. Nõudis ränka vaeva, et panna teda kaasvestlejatest aru saama, sest oli vaja karjuda nii kõvasti, et kolmandasse tuppa oli kuulda

Judith von Alkens ja naiste juhuluule Kuramaal O Jammer der Elenden! Oo vaevatute kaebed! Saksakeelsesse luulesse leidis see stroofivorm tee Tavaliselt lauldi neid laule prantsuse hugenottide lauluraamatust pärit viisil, millele on viidatud ka selle luuletuse päises.

Eluloolist

Eluloolist Judith von Alkensi eluloo kohta ei ole midagi kindlat teada. Baltisaksa kirjandusleksikonidest tema nime ei leia, seda võib-olla seetõttu, et perekond von Alkens ei kuulunud balti aadlisuguvõsade hulka. Seega jäävad oletused. Tegemist võis olla kuramaalannaga, kes oli abielus mõne mitte kura- eesti- või liivimaist päritolu mehega või õuedaamiga, kelle Luise Charlotte oli oma Brandenburgi-Preisi kodumaalt kaasa võtnud. Luise Charlotte oli Brandenburgi kuurvürsti ja Preisimaa hertsogi Georg Wilhelmi — tütar, kes Kolmekümneaastase sõja segaduste tõttu oli viibinud sageli Preisimaal ja kes on Brandenburgi ainsa kuurvürstina maetud Königsbergi toomkirikusse.

Muide, Königsbergi nüüd Kaliningrad lähistel asuva Orneta Wormditt linna lähiümbrusest Poolas võib leida ka kohakese nimega Alken. Aga tegemist võis olla ka mõne aadlidaamiga, kes oli kuidagi seotud luuletuses kõnetatud isikutega. Mõlemas luuletuses mainitakse peale Brandenburgi ka Hessenit — see tähendab viidet tütardele Luise Elisabethile ja Amaliale, kes olid abiellunud Hessenisse Luise Elisabeth oli abielus Hessen-Homburgi maakrahvi Friedrich II-ga ja Amalia Hessen-Kasseli maakrahvi Karligaja seetõttu ei saa ka neid paikkondi luuletuste kirjutamise kohana täielikult välistada.

Luuletustest Vaga maaemanda ja valitsejapere leina kujutus Esmakordselt — ja seda samal ajal Balti naiste vaimuliku harduskirjandusega: Karin Gyllenstierna-Meck u. Kuid just seda eeskujulikkust peab luuletaja põhjuseks, miks hertsoginnale oli antud vaid üsna lühikeseks jäänud elu — kuna ta oli erakordselt vooruslik, siis kutsunud Jumal ta varakult enda juurde nagu Eenoki ja Eelija, kaks Jumalale eriliselt meelepärast meest Vanast Testamendist, kes ei surnud, vaid võeti otse taevasse.

Järgneb hertsogi ja laste intensiivse leina kirjeldus.

sageli kirjutas ja haiget naist

Seejärel avaldatakse kaastunnet Brandenburgile ja Hessenile. Esimeses luuletuses järgneb hertsoginna taevase õndsuse pikk kirjeldus: paranenuna ja õnnelikuna tantsib ta ühes inglitega ja istub Jumala paremal käel. Siis kutsutakse leinajaid üles oma kurbust ohjeldama, kuna liigne lein võiks hertsoginnat ülemäära kurvastada ega laseks tal nautida talle taevas osaks saavat rõõmu, ning pikaajaliste kaevete valu võiks endaga kaasa tuua haiguse leinajatele.

Esimese luuletuse lõpus avaldatakse lootust, et kogu hertsogi perekond kohtub kord teispoolsuses.

Account Options

Ka Judith von Alkens arvestas oma luuletuste ülesehitamisel traditsioonilise epitseediumi leinaluuletuse kolme põhifunktsiooniga: ta alustas kaebusega lamentatiojätkas lahkunu kiitusega laudatio ja lõpetas lohutussõnadega consolatio.

Eriti protestantlikele maadele ajastutüüpiline oli ka hertsogi kujutamine maaisanda ja hertsoginna kujutamine maaemandana, mis on tagasiviidav Martin Lutherile. Kui vürst pühendus valitsemis- ja sõjaasjadele, siis tema abikaasa toetas teda, hoolitsedes alamate heaolu eest. Judith von Alkens toob esile, et Luise Charlotte on kõik need ülesanded edukalt täitnud.

Dünastlike liitude tugevdamise tõendina on tõlgendatavad kaastundeavaldused Brandenburgile ja Hessenile. Päriluse kindlustamisele osutatakse laste mainimisega.

sageli kirjutas ja haiget naist

Lisaks näivad selliste leinaluuletuste kindlasse repertuaari olevat kuulunud valitseja tundepuhangu kujutamine kalli kadunu surnukeha silmamisel ja omaste lohutamine viitega paremale, igavesele elule teispoolsuses.

Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et iseloomulikult Lisaks sügavale leinale ja lojaalsusele demonstreerivad need värsid ka tagasihoidlikkust. Tagasihoidlikkust modestia oodati nii mees- kui naisautoritelt, seetõttu on kesk- ja varauusaegsed kirjutised täis autorite üleskutseid lugeja heatahtlikkusele, kuid naiste puhul valitsesid tagasihoidlikkuse osas kõrgendatud ootused.

Autor seisab selle taga, mida ja kuidas ta kirjutab: ta ei lase enda asemel kirjutada õpetatud ilmatarkadel resp. Neid ei maksa siiski ka alahinnata: erinevalt Riia naisluuletajatest vt Gertrud Paffrath näib ta tõepoolest vaeva nägevat, et vältida õpetatuse muljet — viited antiikmütoloogiale, ka kirikuisadele ja antiikfilosoofidele puuduvad täiesti.

TERVISHOID ⟩ Tiiu Paju: Parkinsoni-haige huumorimeel jääb alles - Arvamus

Peale Eenoki ja Eelija ei mainita ka Vana Testamendi tegelasi ja needki pärinevad Piibli luterliku kaanoni hulka kuuluvast osast, mitte apokrüüfide seast. Piiblireministsentse leidub siiski rohkem, näiteks on mainitud Jumala paremal käel istuvaid usklikke, mis koos antiigile ja humanismile viitavate tsitaatide puudumisega lasevad luuletustel mõjuda sihilikult kristlik-protestantlikena.

Sellest kirjutisest selgub ühtlasi, et Kuramaal eelnes adressaadile maaemand adressaat ema, naisele kohaliku võimuhierarhia tipus naine lähemast sugulasteringist: lisaks Jeesusele esmaadressaadina on Anna von Medumi raamat pühendatud ka tema emale, Anna Dorothea von Tiesenhausenile. Algusest peale seavad kuramaalannad teise naise rõhutatumalt tähelepanu keskpunkti kui riialannad. Koos ülesastumisega oma nime all osutab see sellele, et nad tajusid enda resp. Seda võib põhjendada nende aadlipäritoluga.

Ühest küljest on aadel juba ammustest sageli kirjutas ja haiget naist oma soo nimele ja selle põlistamisele rohkem tähelepanu pööranud kui linnakodanikud, teisalt oli aadlisoost naistel, isegi kui nad ühiskondlikkus hierarhias paiknesid madalamal kui aadlimehed, alluvaid.

Ja lõpuks, ehkki sugugi mitte vähemtähtis: juba See kapital ei läinud täiesti kaduma ka abielludes, sest Kuramaa aadlinaisetele jäi nn Sondergut eraldiseisev varamis jäi abikaasa haldamisõiguse alt välja. Mees ei tohtinud naise kinnisvara ega sellega seotud õigusi ei võõrandada müüa ega pantida.

Luuletustest

Nagu hilisemast ajast, Elisa von der Recke elukäigust on teada, oli sellel tema autonoomia säilitamise seisukohast otsustav tähtsus: emalt päritud Sondergut, väike Sūbri mõis Subern võimaldas talle pärast lahutust küll mitte seisusekohast elu, kuid vähemasti hakkamasaamist.

Sellega oli antud elementaarne kindlus, kuid ka lisapõhjus näha vaeva naissugulaste heatahtlikusse nimel. Sellele lisaks oli Kuramaal ilmselt lihtsam kapitali koguda kui näiteks Eestimaal, kuna lõunapoolseima Balti provintsi põllumajandus võimaldas paremat saaki. Ema nimi Kuid seisus ei olnud nähtavasti siiski ainuke põhjus. Huvitavad arengud seoses ema nime mainimisega jäävad silma, kui võrrelda Riia sünnimeetrikaid Jelgava Miitavi omadega. Jelgava saksa Püha Kolmainu St.

Trinitatis kogudus alustas emade nimede ülesmärkimisega vähemalt pool sajandit varem kui Riia kirikuraamatud säilinud on sünniregistrid aastatest — Juba aastast võib leida esimese näite: vkj. Esialgu domineerivad siiski sissekanded, mille puhul on ära toodud vaid isa nimi.

[Subtitled] ASC 2016 - Winner Interview - Team NAIST

See muutub aga Sellisena jätkus emade registreerimine kuni Emad, kelle ees- ja perekonnanimi ära tuuakse, ei kao, kuid muutuvad järjest harvemaks. Üha rohkem on sissekandeid, mis fikseerivad ilma eesnime mainimata vaid ema neiupõlve- st isa perekonnanime või loobuvad nime äratoomisest täiesti.

sageli kirjutas ja haiget naist

Sajandi lõpuks sarnaneb pilt Medicine grass tsüstiidiga puudutab Kuramaad, siis näib, et ajavahemikus —, seega täpselt hertsog Jakobi valitsemisajal, mida on peetud Kuramaa suhtelise majandusõitsengu ajaks, leidis aset Kuramaa naiste positsiooni üldisem tugevnemine, mis hertsogi surma järel aga jälle kõikuma lõi.

Judith von Alkensi kirjanduslikud eeskujud: saksa protestantlikud kirikulaulud Kolmekümneaastase sõja ajast ja õukondlike pidustuste jaoks kirjutatud näidendid Festspiele, festa teatrale Kuigi Judith von Alkens rõhutas oma luuletuste lihtsust ja mitteõpetatust, toetus ta lisaks Piiblile veel teistelegi kirjanduslikele allikatele. Lisaks sõnareministsentsidele Simon Dach kirjutas värssnäidendi ka hertsog Jakobi ja Luise Charlotte pulmade puhul, mis toimusid Königsbergi päritolu Kuramaa õukonnatseremoonia traditsioonid näivad enda sõnul lihtsameelsele luuletajannale igatahes tuttavad olnud.

Võimalik, et tal olid käepärast Simon Dachi tekstid, kuid pole välistatud, et ta võis ka ise neile etendustele kaasa elada.

Viimase oletuse põhjal võiks teda pidada luuletuste ilmumise ajal juba üsna eakaks daamiks ja see toetaks hüpoteesi, et luuletuse autoriks oli keegi Königsbergi õukonna lähiümbrusest või vähemasti mõnest Ida-Preisimaalt pärit perekonnast. Kas Judith von Alkens kuulus Kuramaa hertsogi õukonda, ei ole õnnestunud kindlaks teha Jelgava kirikuraamatutes Kuramaa naiste juhuluule pärast Judith von Alkensit Esmapilgul näib olevat tegemist luuletusega juba Kõne jaguneb kahte ossa.

Kõne lõpeb lahkunu kujuteldava vastusuudlusega oma naisele ja kohal- ning eemalviibivatele sugulastele, millele järgnevad lõpuvärsid: Ma tahan jätta maha, sind kaval ilmamaa, sageli kirjutas ja haiget naist armastada taha sind sinu patuga; hea elu on seal taevas, see järel igatsen seal pole mina vaevas, kui siin Su omaks jään.

Noorus[ muuda muuda lähteteksti ] Noor Henry troonile saades Et ta oli Henry VII teine poeg, siis nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult Tõenäoliselt armastas ta Arthuri leske Aragóni Katariinatent nendevaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele.

Vastusena sellele järgneb nüüd Anna Katharina Karlick von Netzetitzi allkirja kandev luuletus, kontrafaktuurina Lähemal vaatlusel vihjab siiski juba Anna Katharina Karlick von Netzetitzi luuletust sissejuhatav tekst sellele, et tegemist ei ole ooberleitnandiproua luuletusega. Miks see ei õnnestunud, on selgitatav juba 6-salmilise luuletuse kahe esimese stroofi põhjal.

Nendes kujutatakse leinavat leske täiesti oma meeleheitest haaratuna. Nii üliemotsionaalses seisundis ei saa kirjutamine õnnestuda. Tema tunnete väljendamise peab enda peale võtma keegi teine, kel on rõhuva sündmuse suhtes rohkem distantsi. Matuse väärikale puhule kohaselt peaks see toimuma oskuslikus, kunstipärases vormis, mille valdamist võis tollal oodata eelkõige retoorikat õppinud, kõrghariduse omandanud meestelt, esmajoones teoloogidelt, kellele ümberkäimist surmaga oli õpetatud.

Nad pidid ühest simtomid nagu tsüstiit osutama psühholoogilist abi, aidates lahkunust mahajääjatel oma leina ületada, sõnastades nende tundeid ja tuues häid põhjendusi leppimiseks sellega, mida enam muuta ei saa.

Teisalt, tingituna leina avalikust iseloomust, ei tohtinud leinaja tunnetesse sisseelamine muutuda ka liiga spetsiifiliseks ja individuaalseks. Hingevalu kujutus tuli allutada hea, sotsiaalselt aktsepteeritava kuvandi nõudmistega.

Navigeerimismenüü

Seega, see mida me antud luuletuse kujul näeme, on noore, alles oma ametitee lävel seisva Tõenäolisem on siiski, et leinakõne ja —luuletuse algatus võis tulla teoloogiakandidaadilt, et osutada seeläbi ühest küljest oma toetajale viimset au ja samal ajal teenida ära ilmselt mõjuvõimsa lese Anna Katharina Karlick von Netzetitzile on pühendatud üks teinegi juhuluuletus heatahtlikkus, teisalt tutvustada end aga mitmekülgselt sõnaosava jutlustajana.

Sageli kirjutas ja haiget naist mõnest vaatepunktist võib tema loodud naisepilt tunduda tänaseks ehk veidi liiga allaheitlik ja mehekeskne, võib tõsiasja, et ta lihtsalt ei pöördunud lese poole, vaid püüdis tolle nime all rohkem kui tollal tavaks naise isiksusse sisse elada, tõlgendada märgina sellest, et Kuramaa aadlidaamide mõju oli kasvamas sageli kirjutas ja haiget naist kandumas õukonna vahetust ümbrusest ka maapiirkondadesse.

Õed-vennad Knigged Kuramaa aadlidaam ei olnud siiski ainuke, kes Veidi aega valu ja ebameeldiv tunne kõhu allosas, Et allakirjutanute näol on tegemist vaid ühe- kuni kuueaastaste lastega ei reeda aga ükski luuletustest peale Charlotte Sibylla oma.

Selle lüüriline mina teeb end viitega lapsepõlvele nähtavaks alaealisena: 6-salmises heroilistes aleksandriinides kirjutatud luuletuses arutleb 4-aastane tüdruk armastuse olemuse üle, mille osas ta olevat mõtteid vahetanud ka oma 6- või 3-aastase õega. On ilmselge, et Charlotte Sibylla ja tema õed-vennad ei olnud neile omistatud luuletuste autorid. Kes luuletused kirjutas, ei ole paraku teada. Kui oluline see autorluse omistamine lastele aga oli, selgub vaadeldes aega ligi sajand hiljem — sellest perekonnast sirgus esimene tõeliselt kuulsaks saanud Kuramaa ja Balti kirjanaine Elisa von der Reckekes oli Charlotte Sibylla lapselaps.

See on kujukas näide fenomenist, mida esines Baltikumis nii varem vt Paul Flemingi kohta Anna Sidonia Moriani ülevaates kui hiljem vt Pärast neid varaseid naiste allkirju kandvaid juhuluuletusi järgnes sageli kirjutas ja haiget naist Kuramaalgi nagu mujal regioonis pikem paus naiste säilinud juhuluules, mis üldjuhul on seostatav Põhjasõja laastamistööga. Kuramaa väga palju kõht valutab vasakule juhuluule Marggraf ja Agatha Louise de la Myle snd.

Brunnengräber Uuesti ilmuvad naiste juhuluuletused Kuramaal välja alles Huvitaval kombel on mõlemad sellest ajast säilinud luuletused saatnud Kuramaale välismaal elavad kuramaalannadkorrates mõnes mõttes žanri reimpordi fenomeni Liivimaal vt Eleonore Elisabeth Dorothea von Münnich.

sageli kirjutas ja haiget naist

Uudne on nende puhul kirjutajate seisus — mõlema luuletuse allkirjastaks on kodanlikku päritolu naised, kes tõsi, on abielludes läbinud seisusekõrgenduse. Nagu kuramaalannad ikka, allkirjastavad nemadki oma luuletused oma nimega erinedes sellega omajagu On võimalik, et teda ei kasvatanud siiski isa, vaid ema ja vanavanemad, sest tema luuletuses viidatakse isa varasele surmale.

Kas ta kirjutas selle luuletuse ise, ei ole teada.